still rough days at school

Mis ma oskan sulle öelda selle peale... kell on kaks öösel ja see ei ole kaugeltki see aeg, kus päev otsa saab ja see on tükk aega nii olnud juba.
Iseloomulik tunnus on ka ülejäänud elule peale tõmmatud vesi, õnnitleme!
Vaatamata sellele aitab mind sellistel päevadel õnneks (või kahjuks?) hädast välja vanad kaaslased EMERY (jah, see on link, sinna tuleb klikkida). Keegi õnnistas mind omadusega muusika puhul mitte kuulata laulusõnu ja emo-mussi puhul see toimib mulle kasuks. Kindlasti tsekkige üle (jah, iga inimene sellest meeletust publikust, kes mu blogi mingil põhjusel loeb)